Monday, November 1, 2010

Carpe diem

Okei, kurvad uudised seekord, kõigile kellel vaja teada, olen andnud info oma probleemidest siin maailma kuklapoolel ja kahjuks jääb selleks aastaks tripp pooleli. Tulen homme Eesti poole tagasi, kui vaatame asja rõõmsast küljest  - saan jõulud ja aastavahetuse veeta kõige tähtsamate inimestega ! Jõulud - see on tõesti aeg, mida ma armastan.
Nii ja tänasest päevast, mis on olnud üsna seiklusterohke. Jõudsin õhtuhakul lennujaama, otsustasin veeta öö lennujaamas, sest lend läheb väga vara, oma küpsised ja limps kaasas ning olin kindel, et tasuta wifi ka olemas. Noo vähemalt 2 nädalat tagasi oli veel nii. Siia jõudes, aga oh üllatust, nett on tehtud tasuliseks ja tuli osta mingi wifi kaart nelja doltsi eest, mis võimaldas olla tunnike netis. Käisin mööda lennujaama nagu eksinud ja püüdsin saada infi selle kohta. Pool tundi küsimist ja paar kõne lennujaama tähtsamatele isikutele ja tulemuseks ühtlane null. Otsustasin lõpuks küsida ühe check-in tüübi käest, oli teine noor ja tundus, et teab asjast. Alustuseks ütles ta mulle kuidas saaksin 10min tasuta olla, kuid siis hüüdis mind tagasi ja küsis kas mul paberit/pliiatsit on? Kahjuks polnud, ning astus paar sammu rahvamassist eemale, otsis taskust salfaka ning kirjutas sinna peale midagi. Tuli minu juurde tagasi, surus selle paberi pihku ja ütles, et kui keegi küsib, tema pole seda mulle andnud ! Wohooo nett oligi olemas, kuid siis paari tunni pärast tulid kaks korravalvurit minu juurde ja ütlesid, et lennujaam suletakse ning pean lahkuma. Valetasin neile natuke, et jäin oma õhtusest lennust maha ja pole kuhugi minna. Kujutage nüüd ette, politsei pakkus mulle küüti, et leiaksin lennujaama ümbruses hotelli. Viisid mind esimese hotelli juurde kuhu kohta ei saanud, tüübid ootasid nii kaua kuni uurisin ning siis viisid teise hotelli juurde, kus viibin praegu. Lisaks sellel korraldasid nad mulle transpordi hommikuks, et saaksin tasuta lennujaama, sest too hotell on päris kaugel lennujaamast, et jala liikuda. Rääkisin nendega oma 20 min veel juttu, noo oma siin olekust ja muust. Tüübid teadsid isegi, kus on Eesti ja et siin on noo niiiii piltilusad naised, et oioioi !Näitasin neile oma nunnuka pilti ja saate aru, te vist ei kujuta seda ette, kui pöördesse vennad läksid, noo seal tuli selliseid komplimente, et kohe pole sõnu:D:D Ütsid, et mida kuradit ma siin üldse teen, kui mul selline tüdruk on:D
Okei nii hotelli receptionis asjad aetud ja tuba saadud, kohtasin siin soomlasi. Seda poleks küll oodanud, aga siin vist tõesti rahvast igast riigist. Hetkel istun hotelli suurel rõdul ,kus sain ühe Londonist pärit tüdrukuga tuttavaks, jube tore inimene. Viimased tund aega oleme rääkinud kõigest, mis üldse pähe tuleb, tunne on nagu räägiks kodumaal oma sõpradega, ainult et teises keeles:D Hetkel siis kõik.. ehk juhtub tagasi tulles veel midagi märkimisväärset ja tagasi tulekust veel nii palju, et mina ei jää kahetsema seda, et pean ära tulema, oli mis oli ja juhtus mis juhtus,inimestel peab olema lubatud eksida, vaid nii tulevad esile elu tõelised väärtused. Elamine seisneb selles, et elu tuleb läbi tunnetada...
Cheers fellas