Esimene päev Aussis oli lihtsalt supper, kõik mis ümberringi nähtud/kuuldud oli lihtsalt liiga hea, et tõsi olla. Lennujaamast ookeanini oli alla 200m, loomulikult sai esimese asjana kiirel sammul sinna mindud, kõik kotid kus kurat liivale jätta ja kohe ujuma ! Pärast mõne tunnist rannas viibimist tegime kindla otsuse jõuda õhtuks Surfers Paradise. Matkakotid selga ja asusime teele. Üle poole maast läbisime muidugi jalgsi, sest meil polnud õrna aimu ka, mis nr buss võiks sinna minna ja noh öeldakse ju, et kui mõistus ei võta siis küll jalad võtavad.Vahepeal peatusime ühes avalikus rannas ning käisime jälle ujumas ja puhkasime jalga. Siin ranniku ääres on teatavasti lubatud vaid avalikes randades ujumine, kus olemas rannavalve ja nende poolt pandud lipud, kus vahel ohutu ujuda. Mujal ujumine on keelatud ning karistatav. Pärast kosutavat suplemist, tuli mul uni peale ning otsustasin , et tukun veidi. Plaanitavast mõne minutilisest uinakust sai kahe tunnine magamine:D Nüüd tuli siis kiiremas korras edasi liikuda, et pimeda peale ei jääks. Lõpusirgel aga andsime alla, õigemini mina. Teiste nõusolek bussiga minekuks saadud, küsisime abivalmi vanaproua käest infot ning selle ka saime. Sõitsime bussiga oma 20 min veel ning kohal me olimegi. Järgmine seiklus oli otsida öömaja. Seda sai teha umbes kella kaheksast üheni öösse. Meie õnnetuseks olime sattunud natuke valel nädalavahetusel, kuna Surfers Paradise’s toimus suursuur üritus. Midagi Nascar’i sarnast, kuid Austraalia enda variant ja nagu me teada saime on sellised üritused Ausside jaoks väga suur püha. Terve linn on peo meeleolus ning rahvast rohkem kui poodlejaid Eestis jõulude ajal. Öömaja siiski õnnestus leida, kuid kahjuks vaid üheks ööks.
Järgmine päev ostsime kohaliku ajalehe ja hakkasime kuulutuste peale uut öömaja otsima. Seekord nii edukalt ei läinud, pidime õhtu jooksul vabas õhus magamispaiga leidma. Hilisõhtu veetsime linnas ning kohtasime väga palju kohalikke, kes kõik väga sõbralikud ja uurisid meie kohta. Umbes kesköö paiku viibisime bussijaama läheduses, kui meie juurde tuli kohalik tüüp nimega Hyde. Tegelik päritolumaa Lõuna-Aafrika Vabariik, kui siia kolinud umbes 10a tagasi. Ta oli üliüli purjus ja ilmselgelt ka rohelist suitsetanud. Pika jutuajamise peale lubas tüüp meid enda juurde võtta, kuid oleksime pidanud hommiku vara lahkuma, sest ta läks Malaysiasse. Võtsime pakkumise vastu ning hakkasime tema korteri poole liikuma. Poole tee peal tuli talle meelde, et tal jäi auto linna ning peab selle ära tooma. Sellisel asjal me sündida ei lasknud, kuna purjus inimesed ei sobi autorooli. Edasi liikudes arvas ta, et võtab meile hotellis toa, kuid see ei õnnestunud, sest isegi kõik kallimad hotellid olid rahvast tolle ürituse pärast täis. Lõpuks jõudsime tema juurde, passisime seal veidi aega ja siis otsustas Hyde linna kasiinosse minna ja kuskil edasi pidutseda. Linna saamiseks võtsime takso, pärale jõudes ei tahtnud Hyde sõidu eest kuidagi maksta ning rääkis taksojuhiga oma 10min. Arve mitte maksmine tal ka õnnestus. Probleem lahendatud, otsustasime veidi aega linnas pingil istuda ja plaane arutada. Veidi aja pärast ilmusid meie juurde neli korravalvurit ning oh imet, terves Queenslandis ei tohi avalikut alkot tarvitada. Kaks minu reisikaaslast said selle eest 100AUD’i trahvi ning Hyde võeti kaasa, kuna ta taskust leiti kanepit. Probleem oli, aga selles, et meie asjad oli tema juures ja need oli vaja kätte saada. Liikusime kiirel sammul tagasi tema juurde ning õnneks meenus meile, et ta elas koos isaga ja et ta unustas korteri ukse lukku panna.Nüüd oli vaja välja mõelda kuidas saame alt koridori ukse lahti. Kohale jõudes otsustas Tõnis minna akna peale koputama ning mina ja Priit passisime maja ees, lootes kohata kedagi, kes elab samas trepikas ja avab meile ukse. Veidi aja pärast see inimene ka ilmus, saime väikse jutuajamise peale sisse ning nüüd tuli kiiremas korras korterisse sisse saada ka chop-chop asjad võtta. Asjad käes suundusime ranna poole, et seal öö veeta. Öösse väga magada ei saanud, kui see-eest nägime tohutult ilusat päikesetõusu. Surfaridki ilmusid juba seitsmest veele ning nautisime vapustavat vaatepilti.
Päeval tegelesime jälle öömaja otsingutega, kuid kasutult. Tekkis mõte, et võtame rendiauto 24h’ks, ja magame seal sest nagunii oli vaja esmaspäeval minna linna asju ajama.Renditingimusi uurides selgus, et alla 25. aastastele ei anta autot rendile. Õhtu hakul leidsime bussijaama läheduses umbes 3x3 m varjualuse ja üritasime seal uneleda. Minul see ei õnnestunud. Otsustasin ringi liikuda ja uurida ehk leian ümbruses midagi paremat. Vahepeal pingil jalga puhates, kohtasin politseinikke, kes uurisid minu tegevuse kohta. Selgitusi tuli anda oma 15min ning nimi läks jälle registrisse kirja. Arvatavasti sellepärast, et avalikus kohas magamine on tegelikult karistatav ja eks nad mind just selles kahtlustasidki. Pärast ümbruskonnaga tutvumist suundusin bussijaama parki tagasi. Oh imet, ka teised ei suutnud magada ning otsustasime bussijaama taga pinkidel aega veeta. Selgus, et ka nende nimed oli kirja pandud, sest mingit moodi olid nad oma liikumisega pannud alarmi tööle. Nii me siis istusime ja ootasime hommikut, et suunduda linna omi asju ajama.
Kõik vajalikud toimingud saime tehtud ning teised otsustasid Brisbane poole ära sõita, kuid mina jäin praeguseks veel siia puhkama...Praeguseks kõik, üritan teid asjadega kursis hoida, kuid arvestage, et Aussis pole wifi just väga levinud asi. Päikest teile ja nautige Eestis varsti saabuvat talve ! :)
Kõik vajalikud toimingud saime tehtud ning teised otsustasid Brisbane poole ära sõita, kuid mina jäin praeguseks veel siia puhkama...Praeguseks kõik, üritan teid asjadega kursis hoida, kuid arvestage, et Aussis pole wifi just väga levinud asi. Päikest teile ja nautige Eestis varsti saabuvat talve ! :)
No comments:
Post a Comment