paar sõna londonist ja kuala lupurist

Esmaspäeval jõudis siis kätte see kaua oodatud päev. Alustasin oma maailmaränduri eluga. Õhtul lendasin kella üheksase lennuga Londonisse, kohale jõudsin veidi enne keskööd. Kuna otsustasin sugulase juures ööbimise kasuks, siis pidin kella ühese bussiga Oxfordi poole sõitma. Mõeldud, tehtud - jõudsin pärale umbes nelja aeg, sealt edasi läksin ehtsa inglise takso peale, sattusin muidugi kõige kallima takso otsa, aga noo sitta kah, vähemalt jõudsin pärale. Järgmne päev hakkasin juba kahest uuesti lennujaama poole sõitma,  ees ootas mõnus neljatunnine bussisõit. Bussi minnes oli ilm supper, päike paistis ja sooja mingi 18 kraadi, hmm hmm ja mina passisin bussis, jesss !  Lennujaama jõudes oli, aga ilm pöördunud tüüpiliseks UK ilmaks, vihma sajab ja kõik ühtlaselt masehall. Lennujaamas pidin passima umbes 3h, et edasi  Kuala Lumpuri poole suunduda. Õnneks läks see aeg kiiresti, sest sain aega veeta rääkides oma kõigekõige tähtsamaga:) Igatsus on juba Tlnst lahkumisest saadik, aga noo katsun hakkama saada !Nii, järgmine lend läks siis Londoni aja järgi jälle 21:00, kestvusega 12 ja pool tundi. Õnneks 10h sellest magasin nii, et polnud hullu. Kuala Lumpuri aja järgi jõudsin siia mingi enne kuute õhtul. Minu lennu peal oli veel umbes 15 eestlast, enamus neist suundub küll Uus-Meremaale, kuid siiski vähe lõbusam nendega praegu aega veeta.  Siin passimisest nii palju, et üks natuke kidakeelde vanaproua soovis arvutit kasutada, et oma lennunumber üles kirjutada. Aitasin teda meelsasti ning tänutäheks ostis ta mulle kohvi. Sellega ka oma nali, noo kõik mida ta mulle öelda tahtis pidi ta paberile kirjutama, kuna ta polnud oma häälduse osas kindel ja arvas, et nii mõistan teda paremini. Nii siis  ilmus paberile kutse kohvile. Alguses mõtlesin küll, et mida see nüüd tähendab, kuid siiski nõustusin. Pärast vastust ruttas tädike minema ja tuli tagasi kohviga, sellega oli mu elu õnneks päästetud ! Tänaseks kõik, homme lendan juba Aussi poole ja ehk siis saan uuesti netti. Cheers and byebye !